Uue arengu suunad

Kes raiub läbi Gordioni sõlme

Sihikindel ja jätkuv energeetika areng  on Eestile kindlasti oluline tulevikuperspektiiv, kuid kui seda arengut ei toeta kompetentsus ja hoolikalt läbikaalutletud tegevus, võib tekkida arengupeetus, mille ravi võib nii kulukaks kujuneda,  et isegi tarbija seda  maksta ei suuda ja reitingu agentuur Moody`s on sunnitud AS Eesti Energia (EE) reitingut langetama baa2-le.

Probleem on Eesti suurima käibega ettevõtte laenukoormuses, (üks miljard eurot), mis on ületamas  käivet. EE   investeeringud nii Eestis, kui eriti väljaspoole Eestit on kõrge riskiteguriga. Ainult see, et EE naudib riigiabi korras piiramatult odavat põlevkivi ressurssi hinnaga  12€ tonn, päästis EE reitingu veel suuremast langusest, see on baa3 – le.

AS Eesti Energia (EE) ei näe probleeme investeeringutes ja tehnoloogiate arengutes ja nimetab oma uut õlitehast Enefit 280 innovatsiooniks. Ei ole ju saladus, et ainuüksi 2011 aastal kulutas EE kolmandiku   Eesti teaduse ja arendustegevuse vahenditest, ehk siis 0,8%  Eesti SKTst  nn õlitööstuse innovatsiooniks, tegelikult aga õli tootmise võimsuste suurendamiseks.

Selleks, et mõista toimuvat, peaks heitma pilgu tagasi ja vaatama, millised suurejoonelised plaanid olid EE-l aastal 2010. Plaanis oli rajada kolm  järjestikku üha võimsamat õlitehast Enefit 280 aastaks 2012 , Enefit 360 aastaks 2014 ja  Enefit 560   ja viia õli tootmine aastaks 2016  1,6 miljoni tonnini aastas. Täna võime tõdeda, et need EE suurejoonelised plaanid on jooksnud umbe. Viimane reitingu agentuuri Moody`s poolt krediidi reitingu langetamine  ei ole midagi muud, kui hinnang eelkõige Enefit 280 tehnoloogiale ja EE innovatsioonile, aga  ka hinnang EE juhatuse tegevusele,  ja teadlikult või teadmatult AS EE juhatuse otsused heaks kiitnud ministritele-aktsiaseltsi üldkoosolekule  ja EE nõukogule. Olemasoleva Enefit 280 investeeringud koos käivituskuludega on ületamas 300 mln €  piiri. Iga järgev kuu kulutab EE täiendavalt veel 4 mln ja  keegi ei tea kui kaua veel.  Kurioosne on  see, et EE ei ole suutnud kahe aasta jooksul   ühtegi  Enefit 280 käivitada, kui juba EE juhatuse esimees Sandor Liive uusi EnefiT 280 ehitamist plaanib  ja lubab õlitootmise kümnekordistada aastaks 2025.

Kahjuks ei ole EE arendanud  olemasolevat  vananenud ( 100 aastat vana) põhiprotsessi-poolkoksistamist, ega püüdnud kasutusele võtta uusi põlevkivi töötlemise tehnoloogiaid, vaatamata maailmas olemasolevate tahkekütuse (kivisüsi)tehnoloogiate tormilisele arengule.

Eestis rakendatavatel põlevkivi töötlemise  seadmetel ei ole tegu põhiprotsessi, poolkoksistamise, vaid lihtsalt võimsuse kahekordistamisega ja parema sekundaarse soojuse kasutamisega. Suurema hulga põlevkivi töötlemine ainult suurendab protsessi olemusest tingitud probleeme, mis seisnevad põlevkivis leiduva orgaanilise süsiniku ebatäiuslikus kasutamises õli- ja gaasi tootmiseks, millest on tingitud põlevkivi kulutamine 1,5-2 korda suuremas mahus, kui kaasaegsete tehnoloogiatega. Olemasoleva poolkoksistamise tehnoloogia asendamisel tuleks radikaalselt muuta protsessi olemust ja minna üle põlevkivi vedeldamise, ehk hüdrogeenimise teele ja siduda põlevkivis olev kogu süsinik süsivesinikeks, mis  poolkoksistamisel jääb suures osas keskkonnakahjuliku heitena poolkoksi. Selle, põlevkivituhaga mitmekordselt lahjendatud süsiniku põletamine ja sellest elektri tootmine tavapärase põlevkivi põletamisel saadud elektri tootmise asemel ongi EE innovatsioon!?

Ka selle süsiniku põletamise produktiks on süsinikdioksiid. Põlevkivi hüdrogeenimisel kasutatakse põlevkivis olev kogu orgaaniline süsinik süsivesinike tootmiseks, mistõttu ei teki ka süsihappegaasi, nagu poolkoksistamise puhul. Seega väheneb hüdrogeenimisel oluliselt põlevkivi töötlemise keskkonnakahjulik mõju.

Seniste uuringutega on näidatud, et ülalnimetatud uute protsessidega on võimalik saada põlevkivist 1,5 korda rohkem kõrgeväärtuslikke kasulikke produkte. See tähendab, et sama toodangu koguse tootmiseks kaevandatakse ja töödeldakse 1,5 korda vähem põlevkivi ja ladustatakse 1,5 korda vähem tahkeid jäätmeid.

EE poolt püstitatud eesmärk kujundada Enefit 280  maailma juhtivaks põlevkiviõli tootmise agregaadiks  vananenud poolkoksistamise tehnoloogiaga, kahekordistades vaid retordi mahtu  ja kuulutades seda kui parimat võimaliku tehnoloogiat, on ebaeetiline, seda enam, et tehnoloogilised lahendused pärinevad Venemaal väljatöötatud UTT protsessist, mida on  meie idanaabrite poolt täiustatud ja patenteeritud.

Olukorra päästmiseks tuleb  esmalt tunnistada tehtud vigu, vastasel korral jätkame vääral teel ja muudatusi ei ole võimalik esile kutsuda. Nii kasvavadki kulutused investeeringutele, mida me ei vaja ja keegi ei julge ka välja öelda, et lõpetame Eestile kahjuliku tegevuse. Ilmselt on tulnud aeg Eesti Energia seisukohad tehnoloogiaarendusest ümber vaadata, et Eesti ei peaks mõne aja pärast  häbiväärselt taanduma põlevkivi töötlevate riikide seast.

Uurimistööd ja edasine tehnoloogia arendus peaks olema  suunatud  uute tehnoloogiate väljatöötamisele. Selleks otstarbeks tuleks oluliselt täiendada olemasolevaid laboratoorseid seadmeid, luua Eestis kaasaegne katsebaas, mis võimaldaks läbi viia süvendatud uuringuid ja tehnoloogia arendust antud valdkonnas ja valmistades ette  häid põlevkivi spetsialiste kohapeal.

Tuleks lõpetada põhjendamata raha kulutamine välisspetsialistide värbamisele ja dubleerivate uurimistööde tellimisele välismaalt Eesti Energia poolt, mis viib kodumaise rahvusteaduse  hääbumisele selles valdkonnas ja ei kindlusta pikemas perspektiivis Eesti põlevkivitööstuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Eesti energeetika probleemid on kujunenud omamoodi Gordioni sõlmeks.

Ausa ja läbipaistva konkurentsi tagamiseks tuleb reorganiseerida AS Eesti Energia, mille käigus:

1.Elektritootmine tuleb lahutada õli tootmisest ja moodustada eraldiseisvad AS Eesti Elektrijaam, AS Balti Elektrijaam ja AS Auvere Elektrijaam. Samas moodustada ka eraldiseivad AS Eesti Põlevkivi ja AS Õlitööstus.

  1. Selleks, et tekitada vaba konkurents põlevkivitootmisel, tuleks põlevkivi  viia nn. vabale turule.
  2. Luua Ida-Virumaale juhtiv Eesti  Põlevkivikeemia – ja tehnoloogia instituut.
  3. Luua Eesti Tulevikufond naftamaksu baasil, nii nagu Norra riiklik globaalne pensionifond (NBIM).
  4. Hindade läbipaistvuse, põhjendatuse ja sõltumatu kujunduse huvides viia        Konkurentsiamet  Riigikogu alluvusse.
  5. Riik peaks  strateegiliste otsuste langetamisel arvestama eelkõige Euroopa uue kliima- ja energiapoliitikaga, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030 aastani 40% võrra, suurendama taastuvenergia osakaalu 27%-ni ja  stabiilselt madalate energia hindade tagamine tarbijatele.

7.Otsused energeetikas peavad olema põhjalikult läbikaalutud, põhjendatud ja seotud pikaaegsete arengukavadega, eriti aga Eesti jätkusuutlikkuse tagamisega.

Üldkoosolek, kui AS EE kõrgeim otsustav organ, ei saa olla samastatav  ühele isikule. Olulised investeeringud ja tütarettevõtete loomine peaks jääma parlamendi otsustada. Praegu võime väita, et EE viib ellu kulukat eksperimenti, mille kulg on ebamäärane ja protsessi jätkamine ressursikulukas ning tulevik väga küsitav.

Kes julgeb öelda, vabandage, te tegite vea, olete  valel kursil, muutusi oleks vaja. Kahjuks kõik koogutavad ühes suunas ja ainult selleks , et veel oma saada ja ehk ikkagi juhtub ime. Aga ime ei juhtu ja laev nimega Eesti Energia  triivib karide keskel.

Eesti energeetika juhtimine, majandamine ja tuleviku visioonid vajaksid täiendavat põhjaliku kompetentset arutelu ja hinnangute andmist sõltumatute ekspertide poolt. Hetkel on Eestis  selgelt välja joonistunud tugevad huvigrupid, kes mõjutavad  käimas olevaid arengukavasid. Otsused ja seadused, mis on vastu võetud  ja kinnitatud parlamendi poolt senini, ei kanna  Eesti rahva huve – saada osa oma maa hüvedest, elada omal maal, kus riik soosib ja toetab oma rahva jätkusuutlikust  läbi energeetika  õige majandamise, kus energeetiline ja rahaline ressurss on suunatud eelkõige  Eesti rahva  tuleviku hüvangu garanteerimiseks.

Riik omab otsest kohustust luua soodsad tingimused elanikele ja ettevõtetele läbi mõistliku energeetika majandamise tagamaks Eesti rahva jätkusuutlikkuse.

Kes raiub läbi Gordioni sõlme?.

 

Olav Kivirand

 

LKS