Tõmbekeskus on Eestimaa

Milline võiks välja näha Eesti  tuleviku mudel, mis tooks rahva taas maale,  arendaks põllumajandust, kasvataks tööhõivet ja looks kindluse Eesti tulevikule? Kindlasti ei ole tõmbekeskuste loomine ehk väiksemate valdade jõuga liitmine see mudel, mis positiivseid muutusi esile kutsuks. Uute tõmbekeskustega tõmmatakse maa veel tühjemaks. Hetkel on söötis 400 tuh.hektarit põllumaad.

Vastupidi tõmbekeskustele rajamisele tuleks suunata täiendavad ressursid maapiirkondade arenguks, kus põhirõhk on väike maheasumite loomisele, mille keskmeks on biogaasipõhised elektri- ja soojus koostootmisjaamad (BKJ). Pikka aega Saksa innovaatilist bioenergeetikat  vedanud legendaarne põllumajandus doktor Leo Saluste on tegutsenud meie taasiseseisvunud Eestis kui üksik mohikaanlane, kelle kogemusi Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi ametnikud jätkuvalt ignoreerivad.

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni (EBA) poolt on loodud biogaasiarengukava vastavalt looma ja seafarmide asukohti silmas pidades, on paigutanud tuleviku visioon Eesti kaardile 118 võimalikku biogaasikoostootmisjaama. Jaamade  kütus ehk sea ja veise läga moodustaks täna 3.6 mln/T, pluss biomass ehk silo. Sellest anaeroobse kääritamise teel vabaneks 480 mln Nm3/a biogaasi. Biogaasi  puhastamise teel saaksime 290 mln Nm3  biometaani (CH4). Biogaasi tootmismahud, olgu siis kas teoreetilised – 1,5 mrd Nm3, reaalsed – 480 mln Nm3 või hetkeline – 10 mln Nm3 aastas, tuleks  võrrelda  teiste sarnaste  põllumajandusriikidega nagu näiteks Taani, kus on sigade tootlus 12 mln aastas(Eestis  344 000 siga). Milliseks võiks kujuneda Eesti  potentsiaal tulevikus biogaasi tootmisel, kui me vaid osaliselt Taani seatootmisele järele jõuaksime?

BKJ investeerimiskulukus toodetud 1 kw/h kohta varieerub 1500-4000 € ja sõltub jaama suurusest ja kütuse kvaliteedist. Nii on uue Aravete BKJ investeering 1kw/h kohta 3000 €, mis on kaks

kolmandiku enam kui fossiilsetele põlevkivi kütustele rajatud elektrijaamad, kuid tootmisjäägina eralduva soojuse kasutamine elamute ja kasvuhoonete kütteks, tõstab jaama kasuteguri üle 85%. Võimet elektritarbe kahanedes muuta tootmisrütmi ja akumuleeritakse biometaan surugaasiballoonidesse, tõstab biojaamade prioriteeti, võrrelduna kas või tuulikutega, kus elektriakumulatsioon reeglina puudub.

Kuigi  biogaasist toodetud ühe kw/h hind on täna  7 €/sent kw/h ei konkureeri fossiilsetest kütustest toodetu  elektri hinnaga 3,3 €/senti/kw Narvas, siis biogaasipõhise energia vabastamine  maksudest ja ülekandekulude minimaaliseerimine, muudaks BKJ energiahinnad homme taskukohaseks ja stimuleeriks BKJ arengut.

Biokoostootmisjaamade (BKJ) plussid:

1.Elektrijulgeolek, energia sõltumatus, mobiilsus ja varustuskindlus.

2.Regionaalareng, tööhõive ja põllumajandussektori stimulaator.

3.Mõistliku hinnaga elektri- ja soe, mis   soosiks tootmise arengut maapiirkondades.

3.Pool vabanevast soojusest  kasutatakse odav toasoojusena elektrijaama ümbritsevates asumite kütteks.

4.Energiatootmine on hajutatud (hetkel on el.jaamad kontsentreeritud Narva).

5.Nii elektri eratarbijad kui kohalikud väike ettevõtjad ei ole koormatud el. aktsiisidega, ülemääraste võrgutasudega.

6.Kuna enamus energiast tarbitakse asumi piires on võrgukaod minimaalsed.

7.Keskonnakaitseline efekt (biomeetaan CH4 on 21 korda enam ohtlikum kasvuhoonegaasina   kui süsihappegaas CO2).

8.Tootmisjääk on muutunud väetiseks, hävinenud on umbrohuseemned ja kääritusained.

Euroopa keskkonnakaitseline suund  viia aastaks 2020 autokütuste osa biometaani baasil 10%-le oleks sobiv ja vajalik Euroopale tervikuna, kuid mitte meile, kus nn avatud elektriturg vajab uusi tootjaid ja monopoolne AS Eesti Energia peab oma turuosa alandama  40%-le, mida nõuab ka Euroopa konkurentsi direktiiv (ühelgi elektritootja turuosa ei tohi ületada 2016 aastaks 40%).

Kas käimasoleva energiamajanduse arengukava siht jätta 20% biogaasist elektritootmiseks ja 80 transpordile toetab ikka energiavabaturu arengut ja regionaalarengu sihte? Ilmselt mitte, sest BKJ rentaablus 85% põhineb just sooja ja elektri koostootmises.

Mida peaks siis tegema?

Arengukavad, nii energeetika majanduse, põlevkivi, regionaal, põllumajanduse kui ka maaelu arengukavad peaks olema käsitletud  komplektselt ja arutatud võimalikult laiapõhjaliselt.

Vastupidi tõmbekeskustele tuleks suunata täiendavad ressursid maapiirkondade arenguks. Põhirõhk on suunatud  maheasumite loomisele, mille keskmeks on biogaasipõhised elektri- ja soojusjaamad.

Nii elekter kui ka soe ei ole koormatud vähemalt esimese 10-20 aasta jooksul ei aktsiisidega ega muude maksudega ja võrgutasudega. Uute BKJ koormamine aktsiiside ja maksudega võib võrrelda imiku näljutamisega, mis toob  tulevasele inimesele kaasa taandarengu.

Kust saada raha?

1.Kardinaalselt tuleks muuta Euroopa struktuurifondidest saadava raha eraldamisskeeme. Eelkõige ei saa selle üle enam otsustada taastuvate energiaallikate rajamise osas ainuisikuliselt keskkonna Investeeringute Keskus, mille statistikast peegeldub, et raha on saanud ainult üks ja seesama huvigrupp, mitte põllumajandusliku tootmisega tegelev isikud. Põllumees ei soovi siduda end nn huvigruppi kuuluvate isikutega. KIK-i vale toetuste eraldamise metoodika tulemil ongi enamus taastuvenergia toetuseid läinud Tuulepropellerite tarbeks.

Taastuvenergia toetusi peavad jagama eelkõige kohalikud omavalitsused, samuti on hea näide LEADER programmist, mille kaudu on Euroopa toetus jõudnud õige huvigrupini.

2.Tuua investeeringud Utahist, Jordaaniast koju ja suunata BKJ arengusse.

3.Põlevkiviõli maksustamine nn naftamaksuga.

Probleemid.

Vastutavatel isikutel puudub erialane teave energeetika valdkondades ja ei usaldata või ei soovita kasutada oma ala teadlaste ja spetsialistide kogemusi.

Jälgides Eesti arenguid jääb tunne, et prioriteedid on paigast tugevalt nihkes. Kõik võimalike infrastruktuuride rajamine euro rahadest, nii kas Rail Baltic, LNG terminal on eesmärgid ebaselged, mis omavad ehituse etapil olulist vahendite küllust, kuid hiljem ekspluatatsiooni käigus võivad osutuda kahjumlikuks.

Ehk peaks algatama laiapõhjalise diskussiooni, millist majandusmudelit me siiski oma tulevases Eestis soovime.

Euroopa kliimapoliitika  fossiilsete kütuste baasil toodetud elektrienergia jätkuv kahandamine  40% võrra, annab rohelise tee  taastuvenergia, sealhulgas bioenergeetikatehnoloogiate arengule.

Euroopa komisjoni hinnangul läheb Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamine ja taastuvenergia eesmärkide saavutamine 2020. aastaks maksma 70 miljardit eurot aastas .

Küsimus on selles, et kas meie siin Eestis soovime uusi tuuli regionaalpoliitikas, kas soovime energiatootjate paljusust ja madalamaid energiahindu, kas soovime tõsta tööhõivet, kas me soovime teha sammu oma rahva suunas?

BKJ rajamine hajutatult annab tõuke energiatootjate paljususele ehk tõelisele avatud elektri- ja gaasiturule, mis omakorda annaks tõuke põllumajanduse arengule ja tõhustaks regionaalarengut.  Peame alustama investeeringuid oma riiki, et näha Eestisse suunatud  tugevat energiamajandust, kus pikemas perspektiivis ei vaja me ei gaasi importi ega ka LNG terminali, vaid tugevat Riiki, kes suudab elada ja toimida ka ilma Euroopa toetusteta.

Eesti regionaalpoliitika peab eelkõige kandma Eesti rahva huve – saada osa oma maa hüvedest, kus riik soosib ja toetab oma rahva jätkusuutlikust  läbi energeetika  õige majandamise, kus energeetiline ja rahaline ressurss on suunatud eelkõige  Eesti rahva  tuleviku hüvangu garanteerimiseks. Riik omab otsest kohustust luua soodsad tingimused oma rahvale  läbi mõistliku regionaalpoliitika ja energeetikamajanduse arendamise.

Maa tuleb täita biogaasi koostootmisjaamadega, siis on ka maa kaetud lastega.

Hallo valitsus, Saksamaal on juba praegu 8400 BKJ, meil ainult 5.

 

Olav Kivirand

LKS