Veel negatiivsest majanduskasvust

Meie majanduskasv aeglustus juba aasta tagasi ja nüüd on sellest järjest vähenevast

majanduskasvust saanud üllatavalt suur negatiivne tulemus ehk teiste sõnadega kasvu

asemel kahanemine. Niisuguse ebasoodsa tulemuse tekkimisel hakkame otsima ikka

põhjuseid. Majandusanalüütikute hinnangul oli majanduslanguse põhjus nõrk

väliskeskkond, investeeringute vähenemine ja soe ilm. Ei tea kas lõunanaabrite juures

oli külmem ilm aga Läti SKT on samal ajal kasvanud 2,8 protsenti ja Leedus 2,9

protsenti ja ei saa ju ometi väita, et kolm Balti riiki tegutsevad eri majandusruumides.

Järeldub, et vähemalt osa põhjuseid peab olema Eesti sisesed ja nendest minnakse

vaikides mööda. Neid siseriiklike põhjuseid on kindlasti mitmeid, kuid siin püüan

esitada mõned olulisemad. Meie majanduse kasv hakkas vähenema ajal kui mindi üle

avatud elektriturule. Elektri, võrgutasude ja riigimaksude summaarne hüppeline kasv

tekitas paljudele väikeettevõtetele ja mitte ainult väikeettevõtete suured

majandusraskused ning osa ettevõtteid oli sunnitud koguni oma tegevuse lõpetama.

Monopoolne Eesti Energia teenis läbianalüüsimata elektrituru avanemisest ülisuurt

kasumit ja riigi eelarvesse laekusid sellest kopsakad summad omanikutulu, kuid

ülejäänud majandusele anti hoop, mis pani ettevõtted kiratsema ja selle teo tagajärgi

nüüd ajalehtede majanduskasvu artiklites lahataksegi. Lätlased ja leedulased on oma

elektrituru avamisega ettevaatlikumad, ilmselt analüüsivad ja näevad probleemi riigi

kohapealt tervikuna, mitte ühe riigifirma vaatevinklist ning sellepärast ka ülepeakaela

ei kiirusta turu avamisega. See tervikpildi nägemine annab kindlasti oma väärika

panuse nende majanduskasvu protsentidesse..

Analüütikud nimetavad pidurdajana ka ehitussektorit, kus euroraha on lõppenud. Eks

eurorahal on siin kindlasti oma mõju, kuid mööda ei saa vaadata ka riigi loodud suurt

ajakulu nõudvast bürokraatlikust ehituseelsest asjaajamisest (detailplaneeringu

menetlemisest). Selle ehituseelse asjaajamissüsteemi loojad ilmselt ei saa aru, et riigid

konkureerivad omavahel investeeringute pärast ja investoritel on otsustamisel üheks

oluliseks näitajaks aeg, kui kiiresti saab oma ehituskavasid ellu viima hakata. Paraku

selle näitaja osas oleme võrreldes naabritega kaotajad. 21.oktoobri 2011 Õhtulehes

esitatud maailmapanga hinnangu kohaselt on Eesti ehituslubade taotlemise protsessiga

analüüsitud 183 riigi seas alles 89 kohal. Jutuajamistest eelmise valitsuse

regionaalministriga ning majandus- ja kommunikatsiooniministriga selgus, et neli

puudus valitsustasandil isegi ettekujutus, kui kaua kestab keskmiselt ühe

detailplaneeringu menetlemine. Tulemuseks on, et osa investoreid teevad oma

investeerimisotsused meie naabrite kasuks. Arhitektide liit tahab, et Eestis loodaks

juurde riigiarhitekti institutsioon oma ametnikega. Kui niisugune kava realiseeruks,

siis tulevikus bürokraatia kasvaks veelgi ja kindlasti kukume nimetatud 89ndast

kohast veelgi tahapoole.

Meie riigist väljarännanute protsent tööealisest elanikkonnast on väga suur. Paljudel

juhtudel parimas tööeas inimesed ei leia Eestis tööd, millega saaks normaalselt ära

elada ja nii nad loovad rikkust teistes riikides ja eks see kajastub ka mittepositiivselt

meie majandustulemustes.

Majanduskasvu mõjutavate siseriiklike probleemide loetelu saab jätkata, kuid esitatust

juba selgub, et analüüsides sisuliste murekohtadeni tegelikult ei jõuta või ei taheta

jõuda. Kui ainukeseks hindamiskriteeriumiks on riigieelarve tasakaal ja

möödalaskmisi püütakse varjata riigi- või ärisaladuse sildiga, siis ei saagi tulemused

paremad olla. Selleks, et midagi muutuks on vaja otsustajateks valida tegusaid

inimesi, mitte neid, kes korduvate lubadustega püüavad ikka uuesti maanduda suure

sissetulekuga soojale kohale.

 

Väino Rajangu

majandusteaduste doktor