Tõmbekeskus on Eestimaa

Milline võiks välja näha Eesti  tuleviku mudel, mis tooks rahva taas maale,  arendaks põllumajandust, kasvataks tööhõivet ja looks kindluse Eesti tulevikule? Kindlasti ei ole tõmbekeskuste loomine ehk väiksemate valdade jõuga liitmine see mudel, mis positiivseid muutusi esile kutsuks. Uute tõmbekeskustega tõmmatakse maa veel tühjemaks. Hetkel on söötis 400 tuh.hektarit põllumaad. Loe edasi

Avatud suletud turul

Energiaturu täielik avamine 2013 on toonud meile tunduvalt  kallima elektri võrreldes reguleeritud hinnaga turul. Kas ikka oleme õigel teel, kas seda me soovisimegi?

Elektrituru liberaliseerimine läbi turu avamisse oli juba ette teada, et turu liberaliseerimist, kui sellist ei toimu, kuna  turgu valitseb turumonopol ja välisühendused ei ole piisavad.

AS Eesti Energial on hetkel tootmisvõimsusi elektritootmiseks  2000 MW. ja moodustab ligi 90% Eestis tarbitavast elektrist. Loe edasi

Uue arengu suunad

Kes raiub läbi Gordioni sõlme

Sihikindel ja jätkuv energeetika areng  on Eestile kindlasti oluline tulevikuperspektiiv, kuid kui seda arengut ei toeta kompetentsus ja hoolikalt läbikaalutletud tegevus, võib tekkida arengupeetus, mille ravi võib nii kulukaks kujuneda,  et isegi tarbija seda  maksta ei suuda ja reitingu agentuur Moody`s on sunnitud AS Eesti Energia (EE) reitingut langetama baa2-le. Loe edasi

Pank, Otsekorraldus

Eesti panganduses puudub riiklik mõtlemine

 

Tõuke käeseleva artikli kirjutamiseks andis teisipäevaõhtune ETV saade „Vabariigi kodanikud“, kus Eesti Panga asepresident Madis Müller väitis, et riigi piiriäärsetel aladel ei peagi sularaha kättesaadav olema. Niisugune ütlemine kinnitab, et riigielu korraldav kõrge ametnik ei saa aru, et riigil on kohustus hoolitseda kõigi oma inimeste eest, sõltumata piirkonnast, kus nad elavad. Panganduses klientidele liiga tegemine leiab aset kõrgete teenustasude, pangateenuste kättesaadavuse, sularaha automaatide võrgu kokkutõmbamise näol. Loe edasi