Riik pööraku nägu rahva poole ehk uuelt Riigikogult ootavad valijad suuremat kompetentsust ja riigimehelikkust.

Riigi jätkusuutlikuse tagamiseks peaks seaduste, arengukavade ja strateegiliste otsuste langetamisel põhjalikult analüüsima ja arvestama selle pikkajalist mõju eelkõige inimestele, mida üks või teine otsus endaga kaasab. Senine liberaalne majandamine ei kaitse kodanikku vaid tugevamaid, reeglina rahakamaid välisettevõtjaid ja jätab nõrgema oma kodaniku kaitseta. Juba üle tuhande  aastat tagasi kuulutas tuntud filosoof ja riigitegelane Ibin Sina, et ühiskonnas on vaid 10% tugevamaid, ülejäänud 90% on nõrgemad ja selles seisnebki riigi mõte, et kaitsta nõrgemaid, mitte vastupidi. Eestis valitsev radikaalne liberalism nõrgestab ühiskonda ja vaesustab kodaniku. Jätkuvas turu liberaliseerimise vaimustuses on unustatud inimene, talle soodsama ja turvalisema keskkonna ning tingimuste loomine, et inimene just siin oma kodumaal saaks elada, tunnetades riigi hoolivust, kindlust tulevikuˇees ja riigi respekti enda suhtes. Iseloomulik on just praegu, kui toimub valimiskampaania riigikokku, kus poliitikud on just kui ärganud talveunest, käies välja kõik-võimalikke valimislubadusi. Loe edasi

Kes teostab Eestis energiapoliitikat.

 

21.mail toimus Brüsselis Euroopa energiajulgeoleku konverents, kus kutsuti üles liikmesriike tõhustama energiatootmist kohalikest energiaallikatest. Antud meede on oluline samm tõhustamaks energiasõltumatust imporditavatest kütustest Venemaalt Ukrainas toimuvate sündmuste valguses.  

Eestile on delegeeritud täiendav panus Euroopa energiajulgeoleku tõhustamiseks ja see ei ole pelgalt  Euroopa komisjoni esimehe Jose Manuel Barroso ega energeetikavoliniku Günter Ottingeri  mõtte fiktsioon, vaid põhineb eestkätt Eesti pikaaegsetele kogemustele maksumaksja rahadega energiajulgeoleku tagamiseks nii  USA-s , Jordaanias, kui Baltikumis. Uued suunad Euroopa energiapoliitikas peaks soosima ka Eesti oma energeetika – ja tehnoloogiate  arengut, mis omakorda kaasab võimalikud Euroopa tugifondide toetused  strateegilistesse infrastruktuuridesse.  Õhku jääb küsimus, kas soovime Eestile omase põlevkivi näol säilitada oma konkurentsi  eelist energeetikas  või on meile olulisem avatud ühisturg Euroopas.  Ühte patta pannes Eesti konkurentsieelise ja Euroopa energia varustuskindluse,  võime tõdeda, et sellest head suppi ei tule. Tagada Euroopale täiendav energiajulgeolek, tähendaks Eestile täiendavaid investeeringuid energeetikasse, võrkudesse ja keskkonna ulatuslikumat reostust. Ühtse Euroopa energiavõrkude rajamine on kulukas protsess ja vaatamata Euroopa tugifondide toele, jääb osa investeeringuid  tarbijate kanda, mis võrgutasusid jätkuvalt kergitab ja konkurentsivõimet alandab. Loe edasi

Kas lülitame mõtlemise välja ja vajutame nupule?

  „Kas programmist tuleneva üle me enam ei juurdle ega analüüsi ja lülitame mõtlemise välja ja vajutame nupule? Milline on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammide mõju Riigikogu tööle? Kuidas on võimalik üldse sellise eelnõu ja seletuskirja põhjal otsustada niivõrd olulist küsimust,“ küsis Mihkel Oviir 11.06 2012 Riigikogus.

Ja kuigi Riigikontrolli püüdlused suunata tähelepanu põhiseaduslikule õigusriivele ja    mõjuhinnangute puudustele Maagaasiseaduse eelnõus, hääletas Riigikogu uue Maagaasiseaduse poolt 52 saadikut. Seaduse poolt hääletanud võtsid ka sellega vastutuse, et muutused gaasiturul ei ole pelgalt üritus hõivata gaasiturg seni veel kontrollimatu mudeliga. Loe edasi

Kiivas energeetikamajandus

Eesti energeetika lipulaeva AS Eesti Energia (EE) õlitööstuse Enefit tehnoloogiat on just kui pikselöök tabanud, EE rahavood kokku kuivanud ja investeerimis kavad löögi all. Soov  kujuneda rahvusvaheliseks tehnoloogiat müüvaks ettevõtteks jääb unistuseks vähemalt nii kauaks, kuni jätkuvad avariid ja ei ole käivitunud Auvere õlitehas.

Otsimaks põhjuseid tekkinud olukorrale peaksime heitma pilgu  2009 aastasse, kui Teadus- ja haridusministeerium ei leidnud enam vahendeid, et finanatseerida  põlevkivi keemia ja tehnoloogia alaseid teadusuuringuid ja seega lõppes praktiliselt  Eestis meile nii olulise maavara teaduspõhine kasutamine.

Eesti Energia poolt algatatud kulutused uute tehaste rajamisse  olemasoleva vana ebaefektiivse põlevkivitöötlemise tehnoloogia põhjal  ei ole olnud arukas tegevus. Loe edasi