Kas lülitame mõtlemise välja ja vajutame nupule?

  „Kas programmist tuleneva üle me enam ei juurdle ega analüüsi ja lülitame mõtlemise välja ja vajutame nupule? Milline on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammide mõju Riigikogu tööle? Kuidas on võimalik üldse sellise eelnõu ja seletuskirja põhjal otsustada niivõrd olulist küsimust,“ küsis Mihkel Oviir 11.06 2012 Riigikogus.

Ja kuigi Riigikontrolli püüdlused suunata tähelepanu põhiseaduslikule õigusriivele ja    mõjuhinnangute puudustele Maagaasiseaduse eelnõus, hääletas Riigikogu uue Maagaasiseaduse poolt 52 saadikut. Seaduse poolt hääletanud võtsid ka sellega vastutuse, et muutused gaasiturul ei ole pelgalt üritus hõivata gaasiturg seni veel kontrollimatu mudeliga.

Kas potentsiaalne gaasivõrkude haldaja AS Elering, saades Vabariigi Valitsuselt volituse tõsta oma  gaasialast kompetentsi, suudab asendada Eesti Gaasi, peaksime piiluma sinna, kus Elering alustas elektrivõrgu haldajana, kuidas kujunesid rahavood ja  võrgutasud. On oht, et  Eleringi omandisse liikuvad gaasivõrgutasud koormatakse lisaks tulevase LNG terminali- ja uute ühendusvõrkude ehituskuludega. Tuletame meelde, et nii kui AS Elering elektrivõrgud oma haldusse sai, noteeriti  võrgud  koheselt võlakirjadesse Londoni Börsil 200 milj. euro eest. Juhul, kui AS Elering peaks omandama gaasivõrgud, ootab  ees ilmselt  gaasivõrke analoogne stsenaarium elektrivõrkudega. Kahtlust selleks külvab uus Maagaasiseadus, kuhu on sisse kirjutatud  ka investeerimiskava, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr. 994/2010 artiklis 6 sätestatud infrastruktuuri normid. Tekitavad kõhedust AS Eleringi  plaanid ühisest Soome- ja Baltigaasiturust, kus väidetavalt järjekordselt tuleb tarbijal osaliselt, kuid ikkagi Eesti tarbija jaoks  liialt suur summa, kinni maksta nii LNG terminali kui kõik võimalikud taristute kulud nii Soome kui Lätti ja Leetu. Sellisel juhul investeeringud taristusse tõenäoliselt nullivad odava LNG ja lõppgaasi hind kliendile kujuneb  kõrgemaks kui täna. Kuhu jäävad siis tarbija õigused omada esmajoones tarbijale mõeldud põhjendatud ja taskukohast gaasihinda. Just põhjendatuse  komponent on oluline gaasituru kujundamise juures ja et sellest ei kujuneks järjekordne läbikukkumisele määratud eksperiment. Ilmselt ei loobu ka ülekandegaasivõrgu praegused omanikud E,On,  Ruhrgas, Gazprom ja Fortum ilma kohtulahendita, mis võib tuua Eesti riigile ettenägematuid kulutusi maksumaksja arvelt. Kas Eesti kannab välja investeeringud gaasivõrku laiendamiseks ainult selleks, et kujuneda gaasi jaotavaks keskuseks, tuues ohvriks oma konkurentsivõime ja kodukulude kasvu? Nii  tähtsate otsuste tegemisel peaksime olema kindlad, et ühest ruumist väljumisel on teine ruum kindlasti  parem. Eelkõige  tarbijale on vaja turvatunnet, et on tagatud  võimalik  parim hind  gaasile. Investeerimise valmidusele peaksid järgnema korrektsed põhjendatud arvutustele põhinevad kalkulatsioonid.“ Eest ära, meie teeme“ mentaliteet nii AS Eesti Energial, kui ka AS Elerigil peaks asenduma eesti vanasõnaga “üheksa korda mõõda ja üks kord lõika“.

Kas AS Elering on ikka saavutanud piisava gaasialase  kompetentsi? Teatavasti eeldab gaasivõrkude  haldamine vähemalt kaheaastast (Küttegaasiohutuse seaduse järgi) eelnevat gaasialast praktilist tööd.

Millistest vahenditest AS Elering tõstnud oma gaasialase kompetentsi ja teostanud tasuvusuuringuid uue LNG regionaalterminaali rajamiseks maksumusega 306 000 €.

Potentsiaalne uus LNG terminal on võimeline pakkuma konkurentsivõimelist gaasihinda juhul, kui ehitatakse Balti riike ja Soomet teenindav regionaalne terminal, mahuga 3,6 korda suurem Eesti aastasest tarbimisest ja eeldab LNG terminalile võrguühenduse loomist vähemalt Soomega.

Ilmselt oleks vajalik nii kaalukate otsuste langetamisel teostada põhjalikud majanduslikud analüüsid, eriti mis ohustab Eesti võimaliku konkurentsivõime langust. Küsimus on – kas meil on ikka vaja kallist LNG terminali niigi nii väiksele turule ainult selleks, et tagada varustuskindlus kalli gaasi hinnaga?

Eesti energeetika juhtimine, majandamine ja tuleviku visioonid vajaksid täiendavat põhjaliku kompetentset arutelu. Hetkel on Eestis  selgelt välja joonistunud tugevad huvigrupid, kes mõjutavad nii käimas olevaid arengukavasid, kui ka survestavad otseselt  nii kavade koostajaid, valitsust,  parlamenti, kui ka ministeeriumeid. Otsused, mis on vastu võetud  ja kinnitatud parlamendi poolt senini, ei kanna Eesti rahva huve – saada osa oma maa hüvedest, elada omal maal, kus riik soosib ja toetab oma rahva jätkusuutlikust  läbi energeetika  õige majandamise, kus energeetiline ja rahaline ressurss on suunatud eelkõige  Eesti rahva  tuleviku hüvangu garanteerimiseks. Riik omab otsest kohustust luua soodsad tingimused oma rahvale  läbi mõistliku energeetika majandamise.

Olav Kivirand

Lilleküla Selts