Ameeriklased protestisid Eesti Energia vastu

Delfi teatab:

Laupäeva keskpäeval toimus Utah osariigi pealinnas Salt Lake Citys otse kohaliku kapitooliumi ees tuhandete osavõtjatega miiting, mille sisu ja mõte oli looduskaitse ja eriti õhusaaste küsimus. Muuhulgas tõusis päevakorda ka Eesti Energia tütarfirma Enefiti lubatud Utah põlevkivikaevanduste teema, mille vastu plakatitega meelt avaldati.

Kohalikud elanikud Eesti Energia ponnistustesse ja lubadustesse garanteerida saastevaba tootmine ei usu. Sõnavõttudes rõhutati korduvalt vajadust kõigepealt välja selgitada, kes või mis see Enefit üldse on. Demonstrantidel oli teada, et Enefiti tehnoloogia on tegelikult pea sada aastat vana ning põlevkivi saastevabast töötlemisest juttu olla ei saa.

Loe edasi Delfist >>

Euroopas kogub tuure tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga idee

Šveitsis saadi oktoobriks kokku nii palju toetusallkirju, et põhisissetuleku kehtestamine läheb rahvahääletusele. Toetusallkirju kogutakse kuni jaanuari keskpaigani ka Euroopa Liidus – selleks, et Euroopa Komisjonil tekiks kohustus uurida lähemalt kodanikupalga rakendamise võimalusi ja korraldada selle arutelu Europarlamendis.

https://ec.europa.eu/citizens-initiative/REQ-ECI-2012-000028/public/logo.do?uid=1388760866682Šveitslaste kodanikupalgaidee on väga konkreetne, kuna puudutab ainult nende riiki – 2500 franki (2029,88 eurot) kuus täiskasvanule ja 625 franki (507,47 eurot) kuus alaealisele. Kui suur oleks samaväärne kodanikupalk Eestis? Arvestades, et Eesti hinnatase on peaaegu kaks korda madalam, sisemajanduse kogutoodang inimese kohta turuhindades aga veidi enam kui 4,76 korda madalam? Ostujõult samaväärne oleks 1027,12 eurot täiskasvanule ja 256,78 eurot alaealisele, SKT suhtes samaväärne aga vastavalt 426,30 ja 106,58 eurot. Aluseks on Eurostati andmed 2012. aasta kohta (hinnatasemete võrdlus ja SKT).

Euroopa Liidu kodanikud oma ideega nii konkreetsed ei ole. Riike on ju pea kolmkümmend, kõigil neil on erinev hinna- ja elatustase ning SKT per capita. Põhimõte on aga järgmine. Igal inimesel Euroopa Liidus peab olema õigus saada ilma tingimusteta minimaalseid hüvesid, mida ta vajab inimväärseks eluks ja seda peabki tingimusteta põhisissetulek tagama. Põhisissetulek tagaks isikuvabadusi ja suurendaks inimeste isiklikku sõltumatust üksteisest, mida seni takistab palgatöösõltuvus (jääd töötuks, jääd ka vaeseks) ning “vajaduspõhine” sotsiaalsüsteem.

Põhisissetuleku suurus peaks idee järgi olema vähemalt 60% riigi elanike netotulu mediaanist JA katma kulud inimväärseks eluks vajalikule. Kas põhisissetulekut oleksid õigustatud saama ainult EL (liikmesriigi) kodanikud või kõik seaduslikud elanikud, seda idee esitajad ei täpsustata. Samas viidatakse  EL põhiõiguste hartale, kus kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld ei välista riigiti ka erisusi.

Toetusallkirja saab anda interneti teel ainult Euroopa Komisjoni allkirjade kogumise keskkonnas – siin on link. Allkirjad peavad olema koos enne 14. jaanuari. Neid peab kokku olema üks miljon, kusjuures vähemalt seitsmes EL riigis peab neid olema vähemalt nende riikide miinimummäära jagu. Eesti miinimummäär on 4500 allkirja.