Kuupõhisest võrgutasust

 

Ajakirjandusest jooksis läbi väike sõnum, et Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi soovib üle minna võrgutasude kuutasupõhisele hinnastamisele, mis võimaldaks energiafirma hinnangul parandada efektiivsust. Põhjendusena märkis Elektrilevi kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti (Postimees 3.okt), et praegu hoitakse kasutuseta tarbimiskohti üleval teiste elektritarbijate arvelt.

(loe edasi…)

Lõpetame selle lõputu enesekiituse

Lõpetame selle lõputu enesekiituse, vaatame tõele näkku ja alustame investeeringuid Eestisse.

 

Andmaks hinnangut olukorrale, kus meie riik hetkel asub, võime rääkida peegeldusest seni tehtud otsuste, riiklike arengukavade ja seaduste sümbioosist. See, et meil läheb hästi ja olemegi endaga rahul ei ole midagi muud, kui kõige tavalisem hallutsinatsioon, arvesse võttes meie jätkuvat kahanevat riik. Eestit iseloomustab üle neljasaja hektari on sööti jäätud põlde, Eesti ägab transiitkaubanduse madalseisus, tomineerib  minimum palgaliste armee ja elektri ja võrgu tasud on Põhjamaade kallimad ning alusetult korjatakse jätkuvalt tarbijatelt taastauvenergia tasusi, omamata seejuures (NB!) Euroopa Komisjoni riigiabiluba. Kogu taasiseseisvumise perioodi jooksul ei ole me piisavalt suutnud realiseerida  Eesti geopoliitilist asukohta aga suutnud arendada välja naabritega vasatasikku kasulike  diplomaatilisi, kui ka ärilisi suhteid. (loe edasi…)

Riik pööraku nägu rahva poole ehk uuelt Riigikogult ootavad valijad suuremat kompetentsust ja riigimehelikkust.

Riigi jätkusuutlikuse tagamiseks peaks seaduste, arengukavade ja strateegiliste otsuste langetamisel põhjalikult analüüsima ja arvestama selle pikkajalist mõju eelkõige inimestele, mida üks või teine otsus endaga kaasab. Senine liberaalne majandamine ei kaitse kodanikku vaid tugevamaid, reeglina rahakamaid välisettevõtjaid ja jätab nõrgema oma kodaniku kaitseta. Juba üle tuhande  aastat tagasi kuulutas tuntud filosoof ja riigitegelane Ibin Sina, et ühiskonnas on vaid 10% tugevamaid, ülejäänud 90% on nõrgemad ja selles seisnebki riigi mõte, et kaitsta nõrgemaid, mitte vastupidi. Eestis valitsev radikaalne liberalism nõrgestab ühiskonda ja vaesustab kodaniku. Jätkuvas turu liberaliseerimise vaimustuses on unustatud inimene, talle soodsama ja turvalisema keskkonna ning tingimuste loomine, et inimene just siin oma kodumaal saaks elada, tunnetades riigi hoolivust, kindlust tulevikuˇees ja riigi respekti enda suhtes. Iseloomulik on just praegu, kui toimub valimiskampaania riigikokku, kus poliitikud on just kui ärganud talveunest, käies välja kõik-võimalikke valimislubadusi. (loe edasi…)

Kes teostab Eestis energiapoliitikat.

 

21.mail toimus Brüsselis Euroopa energiajulgeoleku konverents, kus kutsuti üles liikmesriike tõhustama energiatootmist kohalikest energiaallikatest. Antud meede on oluline samm tõhustamaks energiasõltumatust imporditavatest kütustest Venemaalt Ukrainas toimuvate sündmuste valguses.  

Eestile on delegeeritud täiendav panus Euroopa energiajulgeoleku tõhustamiseks ja see ei ole pelgalt  Euroopa komisjoni esimehe Jose Manuel Barroso ega energeetikavoliniku Günter Ottingeri  mõtte fiktsioon, vaid põhineb eestkätt Eesti pikaaegsetele kogemustele maksumaksja rahadega energiajulgeoleku tagamiseks nii  USA-s , Jordaanias, kui Baltikumis. Uued suunad Euroopa energiapoliitikas peaks soosima ka Eesti oma energeetika – ja tehnoloogiate  arengut, mis omakorda kaasab võimalikud Euroopa tugifondide toetused  strateegilistesse infrastruktuuridesse.  Õhku jääb küsimus, kas soovime Eestile omase põlevkivi näol säilitada oma konkurentsi  eelist energeetikas  või on meile olulisem avatud ühisturg Euroopas.  Ühte patta pannes Eesti konkurentsieelise ja Euroopa energia varustuskindluse,  võime tõdeda, et sellest head suppi ei tule. Tagada Euroopale täiendav energiajulgeolek, tähendaks Eestile täiendavaid investeeringuid energeetikasse, võrkudesse ja keskkonna ulatuslikumat reostust. Ühtse Euroopa energiavõrkude rajamine on kulukas protsess ja vaatamata Euroopa tugifondide toele, jääb osa investeeringuid  tarbijate kanda, mis võrgutasusid jätkuvalt kergitab ja konkurentsivõimet alandab. (loe edasi…)